Abruka SAR üksus päästis merest kolm meest.
Eile, 20.mail, juhtus Abruka sadama lähistel õnnetus, kus läks ümber umbes viie meetrine väikelaev. Pardal olnud kolm meest sattusid vette. Kella 17 paiku õhtul alustas väikelaev, vaatamata karmidele ilmaoludele, teed Muratsi poole. Lainekõrgus oli kuni kaks meetrit. Abruka sadama ülevaataja, meie merepääste seltsi Abruka üksuse liige Riho Leppik, soovitas meekonnal alus Abrukale jätta ja lahkuda saarelt liinilaevaga. Kahjuks hüva nõu kuulda ei võetud. Sadamast umbes poole kilomeetri kaugusel sõitis alus vööriga lainesse, mille tulemusel sattus laeva suurem kogus vett ja alus vajus külili. Kõik kolm meest said laevast välja.
Õnnetust nägi pealt vabatahtlik merepäästja Riho Leppik, kes koheselt õnnetusest Merevalvekeskusele teada andis ja päästemeeskonna kokku kutsus. Meie Abruka SAR meeskonnas reageerisid sündmusele Riho Leppik, Kalev Paet ja Kalev Näär. Sündmuspaigale jõuti umbes viieteist minutiga ja leiti, et üks kannatanu oli roninud ümberläinud aluse põhjale, teine oli sealsamas lähedal vees. Kaks esimest pardale võetud, alustati kolmanda kannatanu otsinguid. Ta leiti ligikaudu saja meetri kauguselt merest. Õnneks olid kannatanutel päästevestid seljas. Päästetud olid alajahtumise tunnustega, nad toimetati Roomassaare sadamasse, kus nad anti kiirabi ekipaažidele üle.
Sama väljakutse tuli ka meie Kuressaare SAR üksusele: kell 17:17 tuli Merevalvekeskuselt teade Abruka sadamast poole kilomeetri kaugusel merel kummuli oleva paadi ja vees oleva kolme inimese kohta. Kuressaare SAR oli reageerimas, kuid enne sadamast väljasõitu 17:27 Merevalvekeskus tühistas kutse.
Pärast kannatanute üle andmist alustasid Abruka SAR ja Päästeamet SAR üksus ümber läinud aluse pukseerimist. Vahepeal oli see triivinud üsna madaliku lähedale, nii et selle juurde pääsemiseks kasutati Päästeameti SAR üksuse väiksemat RIB kaatrit. Abruka SAR üksus pukseeris aluse Abruka sadamasse. Sadamas keerati see ümber ja tõmmati veest välja.
Merele minnes pane päästevest selga ja hinda ilmastiku olusid!
Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts
Teise võimaluse nimel!
Esimese astme koolitus 2020
Küllap igaühel meist oli enne vabatahtlikuks merepäästjaks saamist soov anda oma panus mere-elu ohutumaks muutmisesse ja tahtmine appitõtata juba juhtunud õnnetusse sattunutele. Esimese astme merepäästja koolituselt saame oskused ja teadmised, kuidas võimalikult hästi ohtlikus ja keerulises situatsioonis toime tulla.
Iga selline esimese astme koolitus on erinev, igaühel meist on sealt saadud mälestused, mida meenutada, mida edasi anda:
- Teil oli tuulevaikne? Igav, meil peksis laine parveni ujumisel korralikult üle pea.
- Me ujusime pea miili vastulainet enne, kui parveni saime.
- Me olime kolmeteistmekesi kümne inimese parves. Poole kolmest öösel saime maale tagasi.
- Mind tõmbas koolitaja kolm korda vee alla enne kui nägi, et ma ei lähe närvi ja läks teisi kollitama.
- Pane merele minnes vest selga! Ma tean, kuidas on külmas vees vesti selga panna: meil esimese astme koolitusel visati hommikuujumise ajal vestid vette, pidime külmas vees need selga panema. Mõne minutiga käed värisesid nii palju, et üsna võimatu oli klambreid kokku saada.
Lugusid on sama palju, kui inimesi.
SOLAS, enesepääste, JRCC, SMC, OSC, Merevalvekeskus, VHF kanalid 16 ja 69, tel 6191224, otsingud avamerel, otsimismeetodid, SAR, esmaabi andmine, SRU, paalisõlm, erinevate päästevahendite kasutamine, baasteadmised meresidepidamisest ning mereohutuse tagamisest, soodisõlm, õigesõlm, rehvisõlm, pinnaltpääste, triaaž, pukseerimise viisid, hansalaud... uusi teadmisi ja oskusi saame palju.
Üks meie vabatahtlik merepäästja tegi videokokkuvõtte eelmise aasta lõpul toimunud esimese astme koolitusest. Saate väikese sissevaate koolitusel kogetusse.
Video: Karl Seegel
Merepääste äpp MAJAKAS
Jääohutus Kodutütardele ja Noorkotkastele Leisi koolis
Kiirkaatrijuhtide koolitus
17-19 november 2017 toimus Kuressaares Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Seltsi kaatrijuhtidele koolitus. Koolitust rahastas Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Koolituse eesmärgiks oli anda koolitatavale teadmised kiire päästepaadi praktilistest juhtimisvõtetest ja navigeerimisest.
Koolitus kujutas endast merepäästealuste juhtide täiendõpet erinevates rasketes ilmastiku ja mere tingimustes (aluse käitumine erinevates ilmastikuoludes; aluse juhtimine kriisiolukorras; aluse juhtimine pimedas; sildumine, pukseerimine, teisele alusele ja kannatanutele lähenemine) sealjuures ohtu seadmata kannatanute ja päästjate elusid kui ka veesõidukeid.
Kursuse tulemusena omavad uusi teadmisi ja oskusi 9 SVMS merepäästekaatri praktilistest juhtimisvõtetest ja navigeerimisest
Koolitajad Robert Aasa ja Martin Roostar
Pinnaltpääste koolitus
Antud blogi täieneb aeg-ajalt, vastavalt antud koolituse toimumisele.
Süvabasseini eksam toimub 4 november Tervise Spas
Saare maakonna turvalise elukeskkonna arendamine läbi vabatahtlike merepäästjate, „Vabatahtlike merepäästjate oskuste ning pädevuse arendamine ja tõstmine“
Vesi ei ole inimese elukeskkond, kuigi meil meeldib seal viibida. Kahjuks ei lõppe iga suplus, paadisõit või talvine kalalkäik meeldivalt. On olukordi kus inimene satub õnnetusse, seda kas enda või teiste süül või on sel korral loodus meist lihtsalt üle. Õnnetuste tekkepõhjusest olenemata peavad päästjad, sealhulgas ka vabatahtlikud koheselt ja professionaalselt reageerima. Vee peal võib situatsioon muutuda sekunditega. Iga vale otsus võib saada saatuslikuks mitte ainult kannatanutele vaid ka päästjatele endile. Päästja peab tihti kokku puutuma olukordadega milles ta ei ole enne olnud. Nii nagu elukutselised päästjad, peab ka vabatahtlik merepäästja olema valmis kasvõi südaööl poole tunniga, ülikond seljas, varustus alusel, et minna tundmatusse. Olgu see siis sõit mootoririkkega veesõiduki juurde, tormisel merel päästetööd või uppunud kalameeste otsimine. Merepäästjate päästetööd ei põhine pelgalt pinnalt päästmisega vaid ette võib tulla olukordi kus kannatanut pinnalt enam ei leia. Seega peab merepäästja olema valmis ka vee alla vajunud inimese otsinguteks kui ka sealt päästmiseks. Vee alla vajuval uppunul võib olla ellujäämistõenäosus suurem kui pinnale ulpima jäänul. Seda põhjusel, et sügavamal on veetemperatuur madalam ja veerõhk suurem – need muutused võivad käivitada sukeldumisrefleksi.
Päästetööde edukus oleneb paljuski päästjate väljaõppest. Väljaõpe sisaldab nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi harjutusi.
Nagu alati, jääb ikka põnev teema lühikeseks. Koolituse käigus said mehed esitada mitmeid küsimusi, arutati omakeskis nii mõnigi probleem läbi. Sellel koolitusel oli kohati mitu funktsiooni, ühelt tõsine ja uudne koolitus, teisalt töötuba kus teatud koolituse käigus tekkinud lahendused ja probleemid omavahel üksipulgi läbi arutleti ja professionaali nõu kuulati.
Ja liikusime praktika juurde.Esimene harjutus ülesehituslikult oli nn „õhupiip“ vee all. Selleks kasutasid 3-4 meest ühe regu kaudu hingamist. Vahele olid pandud nn segajad, kes ringlesid balloonist balloonini ja soovisid osa hingamisest. See ja järgnev harjutus on väga olulised ka meeskonnatöö ja usalduse harjutamiseks. Teadmine, et ühest regust saab hingata rohkem kui üks, on oluline. Samuti võimaldab see harjutus meestel harjuda veekeskkonnaga. Ega ei läinud see harjutus lihtsalt. Ikka tuldi koolitajalt küsima ja abi paluma, läksid kõrvad lukku, tekkis hingeldamine...ja mõni unustas ennast regu otsa.
Järgnevalt tegime ülesande raskemaks. 3 ballooni koos regudega asetati basseini põhja kolmnurkselt. Meeskond pidi hakkama ujuma järjekorras balloonilt balloonile, arvestama teiste saabumisega, hingama ning jälgima ka vahemaad. Samas tuli hoida ennast basseini põhjas. See oli üks raskemaid harjutusi kogu koolituse jooksul ning vajab kindlasti veel harjutamist. Harjutuse eesmärk on jätkuvalt meeskonnatöö ning usaldus, teadmine oma võimetest veealusel liikumisel ning suutlikkus keskenduda kindlale tegevusele ehk orienteeritus.
Kuna grupp oli päris suur, siis samal ajal osad harjutasid kannatanu kanderaamile asetamist vees. Tänu sellele koolitusele oli meil võimalus võtta kaasa ujulasse vastavat varustust. Tihti peavad päästjad transportima selja või kaela vigastusega kannatanut. Selleks, et päästja ei teeks asja veel hullemaks peavad olema sul õiged võtted selged ja oskuslikult suutma neid ka kasutada.
Viimane harjutus ei olnud samuti kergete killast. Mis juhtub kui kaotad olulise tööriista vees? Nüüd tuli sukelduda maski järgi, see vees ette panna ning ka tühjaks puhuda. See ei ole midagi rasket kuid vajab kindla tehnika järgimist ning rahu säilitamist.
Lõmala alus sai merepääste logo
Käidud sai ka proovisõidul sest nagu kõik kaatriomanikud teavad - puhas ja hoolitsetud kaater sõidab palju kiiremini :)
Laimjala Aeruramm 2017
Aeruramm 2017
Ka sel aastal tagas turvalisust SVMS Kungla üksuse liikmed - Kert ja Manuel ning Kuressaare üksuse liige Kaupo Kongas. Lühike kommentaar Kerdilt: "Minuga võttis ühendust Aerurammu peakorraldaja ja küsis, kas olen huvitatud temaga koos võistlusala vaatama minema ja paneksime koos marsruudi paika.
See oli hea võimalus alaga tutvuda, sest Aeruramm toimus uue koha peal ja oli minu jaoks tundmatu ala - Luhina sadamas, mis asub peaaegu Laimjala ja Põide piiril, oli tihedalt madalikke ja kive täis. 17. juunil käisime ala vaatamas ja panime raja paika. Ise omal algatusel käisin kogu selle piirkonna sadamad ja lautri kohad läbi, et paadi väljavõtuks parim koht leida aga lõpuks tuli ikka leppida Luhina kõrge kaldaga. Võistluspäevale eelneval päeval aitasin ka rada märgistada ja sõitsin kogu ala uuesti läbi. Aerurammu päev ise oli lihtne, minuga koos oli paadis Manuel.
Merepeal võttis võistlusest osa meie Kungla üksuse liikmed Jorma ja Lauri, kes saavutasid paadi klassis teise koha.
Meile kaldapealt infot edastas Kaupo Kongas." Laimjala aeruramm toimus sel aastal 15. juulil Luhina sadamas. Sel korral asus aerurammu katsuma 26 kaheliikmelist võistkonda: 10 sõudepaati ja 16 süsta-kanuud.
Fotod: Aerurammu korraldajad.
Meditsiinikoolitus vabatahtlikele merepäästjatele 10-11 juuni 2017 Abrukal
KAHEPÄEVASE (10-11.06.2017) 16 TUNNISE KOOLITUSE MAHT
Õppetöö meetod: loeng, arutelud, praktiline tegevus, grupitöö, situatsioon ülesanded.
Kursuse kestus: 16 akadeemilist tundi, 2 päeva.
Sihtgrupp:
Vabatahtlikud päästjad, kellel ei ole viimase kolme aasta jooksul läbitud
esmaabi kursust.
Koolitusel käsitletavad teemad:
1. Sissejuhatus
Esmaabi olemus, abi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine, esmaabi andmise
taktika, esmased teadmised tiraažist.
2. Elustamine ja eluohtlikud seisundid
Elustamine täiskasvanute ja laste juhtumite korral; AED ja abistavad vahendid
elustamise korral, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, teadvusetus ja selle
olemus ning selle käsitlemine.
3. Välised verejooksud ja šokk
Verejooksu peatamise võtted; šoki olemus ja selle tunnused.
4. Haavad
Haavade tekemehhanismid; sidumise tehnika ja reeglid; praktiliste oskuste
omandamine sidumisel.
5. Traumad ja luumurrud
Lahtiste ja kinniste luumurdude iseloomustus; luumurdudega kaasnevad ohud;
liigesetraumad (nihestused, nikastused, põrutused).
6. Mürgistused, söövitused, põletused, külmakahjustused, äkkhaigestumised,
uppumine, poomine.
7. Kursuse omandamise kontroll
Teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kontrollimine testide abil.
Koolitaja: Lemmo Jonuks
Lühikokkuvõte koos pildimaterjaliga.
Vaatame tagasi ja kiikame ette
2) 10. mai – 18:34 Jaht 2 inimest pardal madalikul Vahase saare põhjaosas
3) 20. mai – MOB Suures Katlas: reageeris Abruka ja Kuressaare üksused. Abruka meeskond päästis inimelu
4) 22. mai – jaht madalikul – Ruhnu
5) 26.mai - pukseerimine - Kungla
6) 3. juuni – kiirabiteenus – rangluuvigastusega kannatanu transport Kuressaare haiglasse
7) Juuni – pukseerimine – Ruhnu
8) 23. juuni – õppeväljasõit kujunes päästesündmuseks
9) 24. juuni – mootoririkkega jaht Abruka ja Ruhnu vahelisel merealal
10) August – pukseerimine – Ruhnu
11) 01.august – kaatri otsing - Lõmala
12) 14.august – uppunud Läti jahi otsing Lõmala vetes
13) 19. august – pukseerimine – Soela
14) 12. september – poola fantoomjahi pukseering Lõmala sadamasse
27. veebruar – täiendkoolitus liikmetele Soela sadamaalal
17. märts - Saarlased näoga mere poole (K.Kull, O.Malk)
3. aprill - Naiskodukaitse konverents. Merepäästeline ettekanne (K.Kull)
4. mai – “lapsed turvaliselt merele” koolitus 4 kooli, 5 klassi, 86 last – teooria (K.Kull, M.Lempu, O.Malk, A.Enke, K.Heinlaid, Vaher)
17. mai – Pihtla lasteaia külaskäik SVMS staapi – merepääste tutvustus (O.Malk, A.Enke)
20. mai - Euroopa merepäev – ennetustegevus jms (K.Kongas, R.Lember)
21. mai – täiendkoolitus liikmetele – side, kalda ja madalavee otsing
25. mai – Aste,Salme, Pihtla põhikoolid – “Lapsed turvaliselt merele” 2. osa, praktika (E.Täht, K.Kull, M.Lempu, K.Heinlaid, L.Luptov, A.Enke, A.Sagur, R.Männik, Ü.Jürviste, A.Peegel, O.Malk)
25. mai – Kodutütarde töötuba – merepääste ja mereohutuse loeng (A.Enke, O.Malk, E.Täht)
26. mai – SÜG “Lapsed turvaliselt merele” 2. osa, praktika (E.Täht, K.Kull, M.Lempu, K.Heinlaid, L.Luptov, A.Enke, A.Sagur, R.Männik, Ü.Jürviste, A.Peegel. R.Lember, J.Ratas, K.Kongas)
27-28. mai - Tuulekala Festival – (P.Nurk, ....
3-5. juuni – Saaremaa Merispordi Seltsi meistrivõistluste turvamine (K.Kull, I.Antov, R.Männik, L.Luptov, A.Peegel, A.Sagur, Ü.Jürviste, A. Enke)
4. juuni – Lastekaitse päev Lümandas – P.Nurk
17. juuni – Merepääste Ühisõppus “Väinameri 2016”
23. juuni – Maakaitsepäev
25. juuni – Aeruramm 2016 turvamine – (K.Kreem, O.Malk, A.Enke)
23. juuli – Laevajuhtide kiirkursus
2-6. august – ZOOM8 MM – võistluste turvamine, orienteeruvalt 180 purjekat võistlevad
8. august - Pop-up Merekool “Meresõber” 2x3tundi mereturvalisus (A.Enke, O.Malk, L.Luptov, K.Kongas)
13. august – Noorte Kotkaste töötuba – merepääste (A.Enke, M.Lempu, K.Kull, O.Malk, R.Männik)
15. august - Pop-up Merekool “Meresõber” 2x3tundi mereturvalisust (A.Enke, O.Malk, L.Luptov, K.Kongas)
4. september – “Saaremaa Ohutuspäev” (K.Kongas, L.Luptov, K.Heinlaid)
16-18. september – I astme koolitus Soela sadamas
23-25. september – I astme koolitus Soela sadamas
29. september – Salme lasteaed, merepääste tund(K.Kull, A.Enke, K.Kongas)
7. oktoober – “Eesti Merepäästeoskuste võistlus” (A.Kollom, I.Aavik, R.Leppik)
21. oktoober – Mereohutuse õhtu Noortele Kotkastele (P.Nurk)
Seda kõike on oma vabast ajast, perede ja laste kõrvalt väga palju. SVMS juhatus tänab siiralt meie liikmeid, nende peresid ja lapsi, et see kõik võimalikuks on saanud.
Merepäästjad tõstsid pädevusastet
“Tegemist oli siiski juhikoolitusega ja igal sammul rõhutati positsiooniga kaasnevat vastutust. Tehti selgeks, et koolitus on vaid esimene samm saamaks juhiks ning suur töö ja pühendumus seisab ees,“ meenutas ta.Koolitusel osalejad esimeses reas vasakult: Priit Nurk, Riho Leppik ja Indrek Aavik. Tagumises reas vasakult: Kert Kreem, Olari Malk, Urmas Metsamaa, Ülar Järviste, Kaupo Heinlaid, Maidu Lempu, Marten Riisenberg, Leonid Luptov, Rena Männik, koolitaja Martin Roostar, Koit Kull, eksami järelevaataja, PPA merepääste juhtivpiiriametnik Raul Ilisson ja koolitaja Eimar Täht. FOTO: erakogu
Ainsa naisena teise astme koolituse läbinud Rena Männik on Kuressaare piirkonna üksuses tegutsenud veidi üle aasta. Tal on oma valvekordade ajal ette tulnud vaid üks olulisem sündmus. “Hommikul tuli info, et inimesel on rangluu murd, startisime Ruhnu ja tõime ta Kuressaare haiglasse,“ ütles Männik.
Kerge otsus
Männik liitus merepäästjatega just seetõttu, et tema mitmed tuttavad tegutsesid samas valdkonnas ning ta kuulas nende jutte alati suure huviga. “Ühel päeval Koit Kull küsis, kas ma ei tahaks nendega liituda. Järgmine päev andsin jaatava vastuse,“ sõnas Männik.
Esimese koolituse läbimine oli tema arvates siiski keeruline nii füüsiliselt kui vaimselt. Samuti juhtusid möödunud aasta novembris sel ajal olema väga rasked ilmaolud.
“Aga mida raskem on õppustel, seda lihtsam igapäevaelus,“ lisas naine entusiastlikult.
Alates 2014. aasta maist Lõmala üksuse vabatahtlik merepäästja olnud Koit Kull kinnitas, et sel aastal on vabatahtlikud reageerinud 16 sündmusele.
Kull rõhutas, et alati tuleb järgida esmaseid ohutusnõudeid ja kasutada päästevesti nagu autos turvavööd. “Just nimelt, kui inimene tunneb ennast maa peal tegijana, siis merel on asjad teistmoodi. Seal muutud pisikeseks osaks loodusest ja pead sellesse suhtuma aupaklikult. Ülioluline on ka meeskonnatöö – distsipliin merel ja kuidas ohu korral käituda.“
Saaremaa vabatahtlikul merepääste seltsil on tehnilise assistendi Annely Enke andmetel 64 liiget, kellest 54 on läbitud esimese astme merepäästja koolitus. Neist 17 on tänaseks ka teise astme merepäästja paber taskus.
Kogu liikmeskonnast üheksa on naised.
MASAPO projektiga Ahvenamaal
Õppuste päev 19.oktoober, hakkas Korrviki sadamas kogunemise ja briifinguga. Kogu õppus toimus inglise keeles. Õppuse peamiseks eesmärgiks oli koostöö harjutamine eri riikide vabatahtlike üksustega ja kogemuste jagamine.
Õppusel lahendatavaid ülesandeid oli väga erinevaid. Teostati sündmuspaigal esmaabi ja triaazi. Inimeste päästmine veest ja parvelt, otsimine kaldalt. Kannatanute transport ja üleandmine maapeal asuvatele päästeüksustele. Madalikule sõitnud laeva pääste, veest tühjaks pumpamine ja pukseerimine.
Kogu õppust juhtis MRCC ja õppuse ajal määrati ka OSC. Suhtluseks kasutati VHF sidet.
Õppusel osales 5 päästeüksust: Piirivalvealus PV 275
Rescue Abso
Rescue Ulabrand
Rescue Lion
Õppuse käik:
Enne
alustele minemist jagati Hiiumaa ja Saaremaa päästjad aluste vahel ära. Mina
ühinesin Piirivalvealuse meeskonnaga, kel oli õnne esimesena reageerida.
Kell 10.00 tuli teade merel toimunud kokkupõrkest kahe aluse vahel. 2 päästeparve vees, arvatavasti ka inimesed. Üks alus kokkupõrke tagajärjel sõitnud karile ja lekib. Teine laev on merel ja palju vigastatuid. Andsime teada oma ETA ja suundusime sündmuspaigale. Esimeseks märkasime kahte päästeparve. Suundusime lähima juurde ja tuvastasime ühe isiku tagurpidi läinud parvelt ja ühe veest. Esmalt toimetasime vees olnu pardale ja panime ta sooja. Teisena toimetasime pardale parvel olnud kannatanu kes oli samuti allajahtunud. Parve pardale tõstes avastasime ka hukkunu (selleks korraks õnneks mängis seda rolli nukk). Teiste päästeüksuste saabudes suunati meid karile sõitnud aluse juurde. Kohale jõudes asusime koheselt veepumpade paigaldusega ja inimeste otsimisega. Vöörist leidsime ühe kannatanu kellel oli peahaav ja käeluumurd. Kuna tekkis väike kommunikatsiooni probleem olin sunnitud kannatanu hetkeks järelvalveta jätma. Tagasi kannatanu juurde rutates oli ta hakanud ennast juba püsti ajama. Isikutuvastusel selgus, et tegemist on eestlasega seega edasine suhtlus oli tunduvalt lihtsam. Suunasin ta uuesti istuma ja hakkasin tema vigastusi üle vaatama ja juhtunut kaardistama. Kannatanu kurtis iiveldust ja kuna ei tuvastanud ühtegi vigastust mis ei lubaks teda liigutada, siis otsustasin, et peab ta toimetama umbsest ruumist välja värske õhu kätte. Enne liigutamist oli vaja aga vigastatud käsi kuidagi fikseerida. Kuna käepärast spetsiaalset lahast võtta ei olnud, kasutasin riiulis olnud kummipükse. Peale seda juba saabus abi ja toimetasime kannatanu meieni jõudnud Abso (õppusel kasutati teda ka kannatanute transpordiks) peale. Sinna toimetasime ka esmased kannatanud, kelle veest päästsime. Samal ajal minu tegevusega leiti ka teine kannatanu kellel oli sääreluumurd. Temale sai paigaldatud lahas ja andsime Abso-le üle. Selleks ajaks oli ka pumpamine lõpetatud ja saime asjad kokku pakitud. Ulabrandi meeskond aitas pumpamisel kaasa ja pärast teostas pukseerimist. Meie alus oli vahepeal saanud OSC kohused mis tekitasid ka hetkelist kommunikatsiooni probleemi. Meie tegevus selles piirkonnas oli lõppenud ja meid suunati appi Lioni meeskonnale, kes otsisid väikese paadiga kaldale sõitnud kannatanuid. Kohale jõudes oli kaks kannatanut leitud, ühte alles otsiti. Meie alus võttis kannatanud enda peale ja jäime kolmandat otsima. Kolmandat otsides toimus ka juhus, kus meie alus kasutas oma FLIR kaamerat ja leidis kaks sooja objekti. Kui päästjad nende juurde saabusid, siis selgus, et need olid kitsed, kes müra peale ära jooksid. Natuke nalja ka kogu tegevuse juurde. Mõningase otsimise peale leiti ka kolmas kannatanu ning alustati esmase abi andmist mis jooksvalt jätkus kanderaamil transportimise ajal. Kui kannatanu oli meie alusele toodud, viisime nad maapealse evakuatsiooni punkti ja andsime kiirabile üle. Peale seda suundusime tagasi Korrviki, kus toimus õppuse järgne briifing.
Kokkuvõttes võib öelda, et saadud kogemus oli väga hea. Sai näha kuidas naaberriikide kogenud vabatahtlike üksused oma tööd teevad ja ühtlasi saada rahvusvahelise õppuse kogemus.
Kaupo Kongas
Vabatahtlik merepäästja
Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts
http://masapo.ax/Lapsed turvaliselt merele!
2016. aasta navigatsiooni hooajal viisime läbi SVMS poolt ellukutsutud projekti „Lapsed turvaliselt merele“.
Vabatahtliku organisatsioonina peame mõtlema, kas ja kuidas saame oma mõtete elluviimiseks leida vahendeid ja toetust. Heale mõttele leidub alati toetajaid ja just nii sel korral läkski. Kevadel sai kirjutatud taotlus Kohaliku omaalagatuse programmi (KOP). KOP hindamiskomisjon oli meiega üksmeelel, et just lapsed, ehk uus pealetulev põlvkond on need, läbi kelle saame mereohutuse teadlikkust tõsta. Leides oma mõtetele toetust said vabatahlikud merepäästjad motivatisooni suuresti juurde ja nii, õhinapõhiselt, läkski asi töösse.
Projekti eesmärke seades olime üsna ambitsioonikad ning seadsime eesmärgiks korrata projekti igal aastal ja jõuda kõigisse Saare maakonna koolidesse. 2016 aasta eesmärgiks oli, et iga tulevane merel seilaja saaks kogeda lisaks teoreetilisele jutule ka praktilist kogemust ning seeläbi kuuldu läbi kogetu kinnistada. Projekt on mõeldud iga-aastaseks jätkukoolituseks ning võiks saada jätkuks või eelduseks kohustuslikule ujumisõpetusele.
Tänu KOP toetusele ja Lääne-Saare vallale, said mõlema osa kulud kaetud. Koolituse läbiviijad panustasid hulga oma aega sellele, et saaks koostatud parim võimalik programm, mis ka reaalselt tulevastele merekarudele merealast kogemust kaasa annaks. Koolitus viidi läbi kahes osas, millest esimene oli teoreetiline, ning teine praktiline osa Roomassaare sadamas.
Teoreetilises osas tutvustati esmaseid päästevahendeid, nende kasutamist, räägiti ohtudest merel ja kuidas ohuolukordi ennetada ning vältida. Räägiti ka rannahooajast – hullamine vees, ujumisrõngad, kätised ja madratsid – millised ohud neid kasutades võivad tekkida ja kuidas neid ohutult kasutada.
Praktilise osa viisime läbi Roomassaare sadamas. Lastel oli võimalus vahetult kogeda kuidas on päris elus kasutada päästevahendeid, märgata vees hädasolijat ja osutada abi hädasolijale ennast ohtu seadmata. Viisime läbi ka mereteemalisi õppemänge – täpsusvise viskeliiniga, viga saanud ning liikumisvõimetu sõbra transportimine, eseme otsimine kinniste silmadega ja häirekeskusele (112) info edastamine.
Tänu Lääne-Saare valla toele, saime viia lapsed liinilaev Abro´ga merele, kus koolitusel osalejad said jäglida päästeoperatsiooni läbiviimist ja mõista, et “mees üle parda” on tõsine õnnetus ja oodatav abi tundub alati liiga kaugel olevat. Päästevest, mis on seljas, on Sinu kõige parem abimees merel, see sai õppereisi lõpuks kõigile selgeks.
Tahame ka tänada omavalitsusi ning koole kes võimaldasid lastel koolitusel osaleda. Koige suuremad tänud lähevad siiski lastele, kes aktiivselt osa võtsid ja kaasa töötasid!
Kuna projektis Lapsed Turvaliselt Merele osalenud koolide ja laste tagasisde oli positiivne, siis soovime järgmistel aastatel laiendada projekti kõigi Saaremaa koolide 3-4 klassi lastele nii, et seellest saab igaaastane traditsioon ja sellest võiks saada samamoodi kohustuslik kooliprogrammi osa nagu ujumisõpetus
2016. aasta esimene päästesündmus
Eile, 10. Mai 2016 aastal leidis aset esimene päästesündmus Saaremaa Vabatahtliku Merepääste Seltsi teeninduspiirkonnas.
Kell 18.33 anti politseile teada, et Saaremaal Vahase saare tipu lähistel on madalikule sõitnud jaht. Esialgsetel andmetel inimelud ohus ei olnud. Juhtumile reageerisid nii vabatahtlikud kui Kuressaare politseijaoskonna merepäästjad. Jaht aidati madalikult lahti ja alust saates liiguti turvaliselt sadamasse.
Lääne prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik Karet Akkaja sõnul on merel liigeldes väga oluline tähelepanelikkus ja hoolsus. «Veesõiduki juht on samuti juht ning sellega kaasneb vastutus. Kindlasti peab tähelepanu pöörama navigeerimisseadmetele ja -oskustele,» selgitas Akkaja.
«Kõik merele minejad peaksid enne väljasõitu veenduma veesõiduki tehnilises korrasolekus, samuti kontrollima, kas vajaminev kütusevaru on olemas. Kindlasti tuleb jälgida ilmastikuolusid ning osata õigesti hinnata oma võimeid. Eelkõige peaksid kõik merele minejad kandma päästevesti, sest õnnetuse korral ei pruugi vesti selga panemiseks enam aega ega võimalust tekkida,» lisas ta.
Õnnetusse sattudes või õnnetust märgates tuleb sellest teada anda numbril 112 või merevalvekeskuse numbril 619 1224. Raadio teel saab merevalvekeskust kutsuda kanalil VHF 16 ja 69.