Merepäästjad tõstsid pädevusastet
Nädalavahetusel läbisid 13 maakonna vabatahtlikku merepäästjat teise astme merepäästja koolituse, kus nad omandasid teadmised üksuse juhtimise, pääste- ja otsinguoperatsiooni planeerimisest.
Eksamil osalenud Ruhnu vabatahtlik merepäästja Marten Riisenberg tõdes, et erinevalt esimese astme koolitusest suhtuti seekord sooritajatesse kui juba merega rinda pistnud inimestesse.
“Tegemist oli siiski juhikoolitusega ja igal sammul rõhutati positsiooniga kaasnevat vastutust. Tehti selgeks, et koolitus on vaid esimene samm saamaks juhiks ning suur töö ja pühendumus seisab ees,“ meenutas ta.Koolitusel osalejad esimeses reas vasakult: Priit Nurk, Riho Leppik ja Indrek Aavik. Tagumises reas vasakult: Kert Kreem, Olari Malk, Urmas Metsamaa, Ülar Järviste, Kaupo Heinlaid, Maidu Lempu, Marten Riisenberg, Leonid Luptov, Rena Männik, koolitaja Martin Roostar, Koit Kull, eksami järelevaataja, PPA merepääste juhtivpiiriametnik Raul Ilisson ja koolitaja Eimar Täht. FOTO: erakogu
Ainsa naisena teise astme koolituse läbinud Rena Männik on Kuressaare piirkonna üksuses tegutsenud veidi üle aasta. Tal on oma valvekordade ajal ette tulnud vaid üks olulisem sündmus. “Hommikul tuli info, et inimesel on rangluu murd, startisime Ruhnu ja tõime ta Kuressaare haiglasse,“ ütles Männik.
Kerge otsus
Männik liitus merepäästjatega just seetõttu, et tema mitmed tuttavad tegutsesid samas valdkonnas ning ta kuulas nende jutte alati suure huviga. “Ühel päeval Koit Kull küsis, kas ma ei tahaks nendega liituda. Järgmine päev andsin jaatava vastuse,“ sõnas Männik.
Esimese koolituse läbimine oli tema arvates siiski keeruline nii füüsiliselt kui vaimselt. Samuti juhtusid möödunud aasta novembris sel ajal olema väga rasked ilmaolud.
“Aga mida raskem on õppustel, seda lihtsam igapäevaelus,“ lisas naine entusiastlikult.
Alates 2014. aasta maist Lõmala üksuse vabatahtlik merepäästja olnud Koit Kull kinnitas, et sel aastal on vabatahtlikud reageerinud 16 sündmusele.
Kull rõhutas, et alati tuleb järgida esmaseid ohutusnõudeid ja kasutada päästevesti nagu autos turvavööd. “Just nimelt, kui inimene tunneb ennast maa peal tegijana, siis merel on asjad teistmoodi. Seal muutud pisikeseks osaks loodusest ja pead sellesse suhtuma aupaklikult. Ülioluline on ka meeskonnatöö – distsipliin merel ja kuidas ohu korral käituda.“
Saaremaa vabatahtlikul merepääste seltsil on tehnilise assistendi Annely Enke andmetel 64 liiget, kellest 54 on läbitud esimese astme merepäästja koolitus. Neist 17 on tänaseks ka teise astme merepäästja paber taskus.
Kogu liikmeskonnast üheksa on naised.
“Tegemist oli siiski juhikoolitusega ja igal sammul rõhutati positsiooniga kaasnevat vastutust. Tehti selgeks, et koolitus on vaid esimene samm saamaks juhiks ning suur töö ja pühendumus seisab ees,“ meenutas ta.Koolitusel osalejad esimeses reas vasakult: Priit Nurk, Riho Leppik ja Indrek Aavik. Tagumises reas vasakult: Kert Kreem, Olari Malk, Urmas Metsamaa, Ülar Järviste, Kaupo Heinlaid, Maidu Lempu, Marten Riisenberg, Leonid Luptov, Rena Männik, koolitaja Martin Roostar, Koit Kull, eksami järelevaataja, PPA merepääste juhtivpiiriametnik Raul Ilisson ja koolitaja Eimar Täht. FOTO: erakogu
Ainsa naisena teise astme koolituse läbinud Rena Männik on Kuressaare piirkonna üksuses tegutsenud veidi üle aasta. Tal on oma valvekordade ajal ette tulnud vaid üks olulisem sündmus. “Hommikul tuli info, et inimesel on rangluu murd, startisime Ruhnu ja tõime ta Kuressaare haiglasse,“ ütles Männik.
Kerge otsus
Männik liitus merepäästjatega just seetõttu, et tema mitmed tuttavad tegutsesid samas valdkonnas ning ta kuulas nende jutte alati suure huviga. “Ühel päeval Koit Kull küsis, kas ma ei tahaks nendega liituda. Järgmine päev andsin jaatava vastuse,“ sõnas Männik.
Esimese koolituse läbimine oli tema arvates siiski keeruline nii füüsiliselt kui vaimselt. Samuti juhtusid möödunud aasta novembris sel ajal olema väga rasked ilmaolud.
“Aga mida raskem on õppustel, seda lihtsam igapäevaelus,“ lisas naine entusiastlikult.
Alates 2014. aasta maist Lõmala üksuse vabatahtlik merepäästja olnud Koit Kull kinnitas, et sel aastal on vabatahtlikud reageerinud 16 sündmusele.
Kull rõhutas, et alati tuleb järgida esmaseid ohutusnõudeid ja kasutada päästevesti nagu autos turvavööd. “Just nimelt, kui inimene tunneb ennast maa peal tegijana, siis merel on asjad teistmoodi. Seal muutud pisikeseks osaks loodusest ja pead sellesse suhtuma aupaklikult. Ülioluline on ka meeskonnatöö – distsipliin merel ja kuidas ohu korral käituda.“
Saaremaa vabatahtlikul merepääste seltsil on tehnilise assistendi Annely Enke andmetel 64 liiget, kellest 54 on läbitud esimese astme merepäästja koolitus. Neist 17 on tänaseks ka teise astme merepäästja paber taskus.
Kogu liikmeskonnast üheksa on naised.