Jää all ja jää peal
Pühapäeval toimus Roomassaare sadamas Saaremaa vabatahtliku merepääste seltsi (SVMS) jäältpääste koolitus, mille kohta võib ilmastikuolude tõttu öelda: raske õppustel, kerge lahingus!
Alustati teooriaga parvlaeval Abro ning seejärel harjutati Roomassaare sadama jäises vees. Üritus lõpetati Rüütli spaas.
Tarkusi käisid jagamas Pärnu lahe merepääste seltsi koolitajad Eimar Täht ja Norman Vaher. Teine osa viidi läbi Rüütli spaas vastupidamistreeninguga.
SVMS Kuressaare allüksuse juht Kaupo Heinlaid ütles, et lisaks jäältpääste ABC kordamisele mängiti läbi nii kannatanu veest välja toomine jäälaua kui ka päästerõngaga.
“Tuleb loov olla, sest alati ei ole lauda võtta. Ka päästerõngaga on võimalik päris palju ära teha,” selgitas ta, lisades, et mõlemale abivahendile seotakse sellises olukorras kannatanu selili kinni.
Samuti tugevdati päästjate vaimset poolt: ühe harjutuse puhul tõmmati päästjaid kahe augu vahelt jää alt läbi.
“Kuigi tegime seda ohutult, andis see siiski ettekujutuse, mida taolises olukorras tunned ja tegema peaksid. Tuleb meeles pidada, et püüa ikka tuldud teed mööda pinnale saada, mitte ära hakka uut kohta otsima,” rõhutas Heinlaid.
Ta lisas, et seekordne harjutamine tuli väga kasuks, sest jää oli eriti libe ja tuul tugev.
Oludega tuleb arvestada
Pärnu lahe merepääste seltsi koolitaja ja Lääne-Eesti päästekeskuse pommirühma demineerija Eimar Täht selgitas, et jää alt läbi käimine ja paljaste kätega vees olek andis päästjatele aimu, mis tunne vees tegelikult on. Tavaliselt on seljas ka vatijope, mis märjaks saades koos saabastega inimest aina rohkem vee alla kisuvad.
Jää peale minnes soovitas koolitaja alati mõelda, kas olud on ikka sobivad ja jää peab. Kaasa võiks võtta kotiga kuivad riided - kui need on seljakotis kilekotti pakitud, täidavad need ka päästevesti ülesannet.
Lisaks pani ta inimestele südamele, et ka jäänaaskel tuleks ühes võtta, et end välja sikutada.
Täht selgitas, et koolitajad käivad tihtilugu end ka välismaal täiendamas ja oma teadmisi vahetusprogrammidega jagamas. Viimati osales ta väliskoolitusel mullu Šotimaal, enne seda on ta käinud Islandil, Inglismaal ja Soomes.
Suurte kogemustega Täht lisas, et inimesed on hooletud igal pool. Maailma Tervisekaitse Organisatsiooni WHO andmetel juhtub 80% õnnetustest inimese oma hooletusest. Näiteks on turvavestid enamjaolt paadis, kuid paati minemine võib ka ohtlik olla.
“Kui aluse ja kai vahele kukud, ei pääse välja ja võibolla saad kukkudes haiget ka,” tõi Täht välja olukordi, kus uputakse veel enne merele saamist.
Tarkusi käisid jagamas Pärnu lahe merepääste seltsi koolitajad Eimar Täht ja Norman Vaher. Teine osa viidi läbi Rüütli spaas vastupidamistreeninguga.
SVMS Kuressaare allüksuse juht Kaupo Heinlaid ütles, et lisaks jäältpääste ABC kordamisele mängiti läbi nii kannatanu veest välja toomine jäälaua kui ka päästerõngaga.
“Tuleb loov olla, sest alati ei ole lauda võtta. Ka päästerõngaga on võimalik päris palju ära teha,” selgitas ta, lisades, et mõlemale abivahendile seotakse sellises olukorras kannatanu selili kinni.
Samuti tugevdati päästjate vaimset poolt: ühe harjutuse puhul tõmmati päästjaid kahe augu vahelt jää alt läbi.
“Kuigi tegime seda ohutult, andis see siiski ettekujutuse, mida taolises olukorras tunned ja tegema peaksid. Tuleb meeles pidada, et püüa ikka tuldud teed mööda pinnale saada, mitte ära hakka uut kohta otsima,” rõhutas Heinlaid.
Ta lisas, et seekordne harjutamine tuli väga kasuks, sest jää oli eriti libe ja tuul tugev.
Oludega tuleb arvestada
Pärnu lahe merepääste seltsi koolitaja ja Lääne-Eesti päästekeskuse pommirühma demineerija Eimar Täht selgitas, et jää alt läbi käimine ja paljaste kätega vees olek andis päästjatele aimu, mis tunne vees tegelikult on. Tavaliselt on seljas ka vatijope, mis märjaks saades koos saabastega inimest aina rohkem vee alla kisuvad.
Jää peale minnes soovitas koolitaja alati mõelda, kas olud on ikka sobivad ja jää peab. Kaasa võiks võtta kotiga kuivad riided - kui need on seljakotis kilekotti pakitud, täidavad need ka päästevesti ülesannet.
Lisaks pani ta inimestele südamele, et ka jäänaaskel tuleks ühes võtta, et end välja sikutada.
Täht selgitas, et koolitajad käivad tihtilugu end ka välismaal täiendamas ja oma teadmisi vahetusprogrammidega jagamas. Viimati osales ta väliskoolitusel mullu Šotimaal, enne seda on ta käinud Islandil, Inglismaal ja Soomes.
Suurte kogemustega Täht lisas, et inimesed on hooletud igal pool. Maailma Tervisekaitse Organisatsiooni WHO andmetel juhtub 80% õnnetustest inimese oma hooletusest. Näiteks on turvavestid enamjaolt paadis, kuid paati minemine võib ka ohtlik olla.
“Kui aluse ja kai vahele kukud, ei pääse välja ja võibolla saad kukkudes haiget ka,” tõi Täht välja olukordi, kus uputakse veel enne merele saamist.